Selle nädala alguses avaldas ajaleht Postimees keskkoolide kevadiste eksamitulemuste põhjal pingerea. Mina küsin: milleks?
Kas on siis tõesti nii suur uudis, et keskmise tulemuse järgi on parimad Hugo Treffneri Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Inglise Kolledž ja Tallinna 21. kool? See on ju aastaid nii olnud. Vaid järjestus on mõnevõrra muutunud ning keskmine tulemus kõigub mõned punktid siia-sinna.
Pingerea lõpus on oodatult täiskasvanute gümnaasiumid ja koolide vangla osakonnad. Ja siis, lõpust ettepoole liikudes tulevad enamjaolt väiksemate linnade ning maakonnakeskuste koolid. Sekka mõni pealinna kool.
Aga miks seda pingerida vaja on? Kui tõesti nii väga tahetakse edetabeleid avaldada, siis reastage näiteks 10 või 20 paremat lõpetajat eksamitulemuste põhjal. Sellega tunnustaksime ka andekaid noori, kes üldiselt väga vähe tähelepanu pälvivad. Teenimatult kusjuures!
Praegu koole reastades on tulemuse taga anonüümsed inimesed, aga tegelikult ei kirjutanud Tallinna 21. kool ju ise kirjandit 86,86 punkti eest. Seda tegid ikkagi selle kooli õpilased, kes lugejale tundmatuks jäävad.
Loomulikult on koolil ka oma roll tulemuse kujunemisel. Ent just siin peitub konks, miks ma seda pingerea koostamist ei salli? Sest sellega me tapame (või pigem aitame surmale kaasa, sest protsess on juba alanud) maakoole.
Kahjuks paljud inimesed vaatavadki vaid sisutuid numbreid ega analüüsi, mis nende taga peidus on. Siinkohal laidaksin ka ajalehte Postimees. Ka nemad pole viitsinud numbrite taha vaadata, vaid edastavad kuiva infot, a la "inglise keele eksamil mängiti mullune koolide esikolmik ringi". No mida? Postimees ei ole ju ühe-mehe-firma. Teil jagub töölisi, tehke siis tööd ka!
Praegused kuivad numbrid tingivad seda, et lapsevanemad (vähemalt üsna arvestatav osa neist, sest oleme ausad – elutempo on tänapäeval nii kiire, et kõigil ei ole aega ise uurimistööd teha) vaatavad tabelit ja kui nende kodukohakool on näiteks 139. kohal, siis nad pigem ei soovi enda last sinna kooli panna vaid üritavad ta "linna heasse kooli" saata.
Aga miks on ühed ja samad koolid järjepidevalt tabeli eesotsas? See on surnud ringi pärast. Neil on valikusöel, mille läbi nad nö riisuvad koore ehk valivad edasipüüdlikumad õpilased välja. Maakoolid võtavad üldiselt kõik lapsed vastu. Aga kui suur hulk noori keskustesse „paremat haridust“ jahtima läheb, siis paratamatult langeb ka maakooli tase. Sest väga raske on leida tasemel/kvalifitseeritud pedagooge, kes on valmis poole koormusega maakooli õpetajaks suunduma.
Ka sotsiaalse võrgustiku keskkonnas Facebook oli Hiiumaa Heaks grupi all väikene arutelu koolide pingerea üle. Mulle väga meeldis KÜG õpetaja Timo Lige mõte: “Võiks teha veel pingeread: Milliste koolide õpilased teevad kõige rohkem enesetappe? Milliste koolide lõpetajate abielud purunevad kõige sagedamini? Milliste koolide lõpetajad on kõige tervemad? Milliste koolide lõpetajate seas on kõige enam loovisiksusi? Keegi võiks uurida. See annaks ka asja teisele väga olulisele (minu meelest palju olulisemale) küljele valgust.“
No comments:
Post a Comment