Emmaste täna ja homme

Lugupeetud volikogu liikmed, vallavanem ja teised.

Aasta tagasi, kui samanimelise ettekande tegin, siis ütlesin, et jõulude eel võiks ehk muust rääkida- ja nii mulle hiljem ka ühe volikogu liikme poolt öeldi, et aeg oli valesti valitud-, siis tegelikult on ka aasta lõpp ja kokkuvõtete tegemise aeg.

Lõpetasin aasta eest mõttega, et kõige lihtsam on olla aus. Et ettekanne ei pruukinud olla meeldiv kuulata, aga vähemalt püüdsin ma olla siiras. Tõsi, julgen tunnistada, et tegin vea. Ses osas, et lasin mõtetel pikalt koguneda ning panin nad siis prauhti! kirja. Pidanuks veidi rohkem seedima, siis saanuks emotsiooni vähem ja faktipõhisust rohkem. Vabandan, kellele ma oma sõnadega haiget tegin!

Aga üldiselt mulle meeldib, kui inimesed saavad otse rääkida. Kalev Kotkas rääkis oma kogemuste hankimisest Rootsis. Kuidas teda esialgu hämmastas, kuivõrd otsekoheselt ja teinekord ka teravalt või isegi ropult poliitikud saalis- nii nagu meie täna siin- üksteise mõtteid arvustasid. Ent kui istung lõppes, vaibusid ka kired. Polnud tavatu, et üheskoos oponendiga istuti kohvikusse ja võeti paar toopi kesvamärjukest.

See on järgimist vääriv eeskuju. Julgus ja võimalus oma ideed ja mõtted otsekoheselt välja käia, samas teades, et need vastuolud jäävad saali ning ei jõua isiklikule tasandile.

Väga pikalt ei tahaks olnul peatuda, aga mõned märksõnad siiski.

Aasta eest tõin välja neli olulist teemat. Minu jaoks kõige olulisemat. Ehk et panustama peaksime sinna, kust tulevikus ka tagasi saame. Eelkõige lastesse ja kõigega mis lastega seotud on. Sellele tuginesid ka minu muudatusettepanekud 2015.a. eelarvesse. Mul on hea meel, volikogu enamus pidas oluliseks neid arutada ja osaliselt toetada.

Kadri Simson on korduvalt välja käinud mõtte, et poliitikas ehk seadusloomes ning eelarveid koostades, peab arvestama ka valimistel teise koha saanuga. Valitsemisviis, et „võitja võtab kõik“ viib vaid vastuoludeni, tihtilugu pikaajaliste vastuoludeni.

Teine märksõna oli sport. Minu lemmikteema. Siin on positiivseid arenguid. Meeldiv, et mõte avada spordihalli uksed vallaelanikele vähemalt ühel päeval nädalas tasuta leidis toetust. Meie üldise majandusliku olukorra paranemist näitab see, et sel aastal oli koolil- tõenäoliselt esmakordselt minu õpetajaameti ajal!- ressurss spordivahendite ostmiseks. Emmaste spordiklubi ERNST on laste spordivõimaluste avardamiseks inventari hankinud. Ja nüüd panustab märkimisväärselt ka vald. Volikogu toetas kuu aja eest üksmeelselt jooksuraja hankimist.

Positiivsed on arengud Nurste krossirajal. Taastatud võistlussõit, paranenud treeningtingimused, aga mis kõige olulisem- asjast huvitatud eestvedajad.

Spordivaldkonnas väljakutseid jagub, ent tundub, et vanker on liikuma saanud.

Ettevõtlus. Loomulikult saab positiivsena välja tuua Pharmasse suunduva tee mustkatte alla viimise. Samas märgin, et olulised on ka pisiasjad. Näiteks sild ja selle valgustus, millest juba palju juttu on olnud. Oluline on pidev suhtlus ja võimalusel abi/toe pakkumine. Peame olema tänulikud Emmaste inimestele ja ettevõtjatele, kelle toel maksulaekumine saarel esirinnas on. Väheoluline pole, et meie ettevõtjaid ka väljaspool märgatakse. Näiteks Liisbet Tukat tunnistati aasta tegijaks.

Viimasena mainisin kultuuri. Loomulikult teeb rõõmu, et kultuuri- ja spordispetsialisti ametikoht loodud sai. Oli pikk ja palju selgitustööd nõudnud protsess. Ent pean seda sammu oluliseks. Loomulikult ei ole ametikoht iseenesest väärtus, oluline on sisuline külg. Aga esmane ülesanne, parandada info liikumist vallajuhtide ja vallaelanike vahel, on täidetud. Tänu sellele on mitu pisiasja saanud tehtud. Ning eks me teame kõik, et suured asjad saavad alguse väikestest.

Samas jääb 2015. aastasse ka noortekeskuse töötajate koosseisu muutmine. Ehk protsess, millega käis kaasas kiirustamine ja seotud osapoolte mittekaasamine. Tegin korduvalt ettepaneku aeg maha võtta ja teha otsused laiemas ringis, kaasates ka huvigrupid. Aga tühjadele seintele kõlas see...

See on koht, kus ma volikogu tunnustada ei saa. Mitte selle eest, et valiku tegite. Selleks me siin olemegi. Aga kui üle 10% valimisõiguslikest valla kodanikest mingile pöördumisele allkirja annab, siis on viisakas asja sisuliselt arutada, neile vastata ja teistpidisele arvamusele jäädes oma otsust selgitada ning põhjendada.

Ehk see protsess on üks, mis jääb sellest aastast miinuspoolele.

Mäletan, et ka Gustav kritiseeris maakonnalehes selle teema kohta kommentaare andes justnimelt volikogu. Peamiselt küll asjade pidurdamise vaatenurgast.

Mina ei nimetaks volikogu arengupiduriks. Aga kui volikogust rääkida, siis tuleb hingele panna, et peaksime kinni seadustest, erinevatest määrustest ja korraldustest, mis tihtilugu on meie endi poolt vastu võetud. Näiteks volikogu komisjonide esimehed peaksid kord aastas volikogus komisjoni tegevusest aru andma, revisjonikomisjon peab esitama tööplaani, mille alusel tegutseb jne.

Loomulikult kehtib see ka arengukava kohta. Et see ei oleks mitte ainult paber ja lubadused-soovid, vaid kutsun teid üles seda dokumenti järjepidevalt sirvima ning sisuliselt kaasa mõtlema.

Arengukava koostamine on samuti teema, mida ma täielikult plusspoolele kanda ei saa. Päris selgelt kaasnes sellega positiivset. Eelkõige kogukonna kaasamine, laiapõhjaline ja samas detailne lähenemine. Teisalt ei suutnud me ise endale seatud ajaraamidest kinni pidada. Ja loomulikult küsimus, mis nüüd tüli üles kiskunud: kas selle koostamine oli vabatahtlik panustamine või palgatöö ehk kas maksta konsultantidele?

Tulles tagasi ettekande alguse juurde, siis lihtsam on sellised asjad kohe alguses selgeks vaielda ning paberil fikseerida. Kõigil on õigus oma arvamusele, aga samamoodi peame austama seda, mis kokku lepitakse. Praegune probleemi juur peitubki selles, et puudub kõigile ühtemoodi mõistetav kokkulepe.

Ja viimaseks toon murekohana välja Ülo ja Tiidu. Ei, mitte teid isikuna. Aga teievahelise läbisaamise.

Huumoriga võttes võiks ju öelda, et saatsime teid isegi Brüsselisse eesmärgiga suhteid parandada, sest tsiteerides Ülo septembrikuu istungil: „[Reisil] õnnestub meil ka Tiiduga üksteist paremini tundma õppida“. Sellest reisist ei ole aga pärast üldse räägitud.

Tegelikult on asi tõsine. Kui volikogu esimehe ja vallavanema vahel on silmanähtavad vastuolud, siis mõjutab see valda palju laiemalt kui vaid teie kahe omavahelisi suhteid.

Kokkuvõttes mahtus aastasse õnneks palju positiivset.

Alustame kasvõi tankla taasavamisega. Juba mainitud noortekeskuse ümberkorraldamine, mis suvel-sügisel sai positiivse jätku korrektselt läbi viidud Vaba Aja Keskuse loomise protsessi näol. Eks selle asutuse osas on hirme ja kõhkluseid, ent esialgse põhjal saame uskuda-loota positiivsetele, sisulistele arengutele.

Valitsuse survel on päevakorral haldusreform. Ma ei ole- teades senist üldist suhtumist- seda teemat eriti puudutanud. Teisalt ei ole ma enda arvamust kunagi varjanud ja sestap tervitan valdadevahelist arutelu sel teemal.

Olen korduvalt nimetanud prioriteediks lapsi. Sestap on märgilise tähendusega ka eelmisel volikogu istungil kinnitatud lastetoetuste uus määrus. Üks asi (ja ka see on oluline) on toetuste kasv. Teine aga suhtumine ehk lapsevanem ei pea edaspidi sünnipäeva või I klassi astuja toetuse saamiseks avaldust kirjutama, vaid meie näitame ise, et tahame teda selle sündmuse puhul meeles pidada.

Selge on, et inimesed teevad vigu. Või vähemalt minu elukogemus ei julge väita, et on eksimatuid. Oluline on, kas me õpime nendest, kas me proovime järgmine kord neid vältida. Kuidas me liigume edasi, selles on küsimus.

Tänan tähelepanu eest!

Hergo Tasuja,

vallavolikogu aseesimees

* ettekanne vallavolikogu 17.detsembri istungil