Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs. Iseenesest ei muuda esmaspäeval minister Rein Langi poolt isiklikult seksuaalvähemuste esindajatele esitletud analüüs muidugi veel midagi. See ei ole seadus. Autorid rõhutavad, et kutsuvad neil teemadel arutlema, et seejärel parim otsus vastu võtta. Analüüs pakub välja kolm versiooni mitteabielulise kooselu reguleerimiseks.
Esiteks võib jätta õigusruumi suuresti muutmata, eemaldades vaid sätted, mis asetavad mitteabielulise kooselu partnerid abikaasadega võrreldes ebavõrdsesse olukorda (nt üürisuhetega seonduv).
Teiseks võib luua eraldi lepinguliigi mitteabielulises kooselus elavate paaride jaoks. Seejuures tuleks ka otsustada, kas anda võimalus leping sõlmida vaid sama- või ka erisoolistele paaridele, kes ei soovi abielluda. Lisaks tuleb määrata kindlaks lapsendamisega seonduv.
Kolmandaks võib abielu institutsiooni avada ka samasoolistele paaridele. Sel juhul ei ole vaja eraldi seadust, vaid piisab perekonnaseaduse täiendamisest ning mõningate teiste seaduste muutmisest. Sellegi variandi puhul tuleb otsustada lapsendamisega seonduv.
Homoseksuaalsete inimeste õiguste eest võitlejad on juba aastaid soovinud homoabielud legaliseerida. Samas poliitringkonnad on antud teemal väga sõnaahtraks jäänud. Vaid Sotsiaaldemokraatide leerist on tulnud samasooliste kooselu toetavaid sõnavõtte.
Piibel sel teemal armu ei anna: „Kui mees magab mehega, nagu magatakse naise juures, siis on nad mõlemad teinud jäledust; neid karistatagu surmaga, nende peal on veresüü.“ (3.Mo 20:13).
Aga ega Eesti rahvaski väga salliv pole. Rahvastikuministri büroo kogutud andmete kohaselt ei poolda enamik vastajaid homo- ja heteroseksuaalsete paaride võrdseid õigusi. Võrdsete õiguste poolt (nõus või täiesti nõus) oli 13% vastajatest, vastu (ei ole nõus või ei ole üldse nõus) 56%. Seisukohta ei võtnud (ei ole nõus ega vastu või ei oska öelda) 31% vastajatest.
Samas ei ela me pimedal keskajal, mil oli ehk normaalne arvata nagu homoseksuaalsus oleks haigus, millest on võimalik lahti saada. Tänapäeval on levinud arusaam, et inimese seksuaalne orientatsioon on viiendaks eluaastaks välja kujunenud. Ja kuigi see võib elu jooksul muutuda, ei saa seda vägisi muuta.
Arvestades eelnevat ja aksepteerides, et Eestis elavad ka homoseksuaalsed inimesed, kes soovivad koos elada (ja elavadki), on selge, et mingisuguseid reguleerivaid seadusakte on vaja.
Leian, et kõige õigem oleks kasutada teist versiooni ehk luua eraldi lepinguliik, millega määratakse täpselt kindlaks mitteabielulise kooselu võimalike valukohtade lahendamine. Näiteks pärimisõiguslikud küsimused. Ja ausalt öeldes pole ju vahet, kes selle lepingu kaudu enda kooselu registreerivad. Ent samas usun raudkindlalt, et abiellumise privileeg peaks siiski jääma paaridele, kus üheks osapooleks on naine ja teiseks mees.
No comments:
Post a Comment